Aasta alguses on hea võtta üks hetk, et vaadata tagasi möödunud aastale, korjata kokku kogetud õppetunnid ja mõelda kõigele, mis läks hästi. Loomulikult tõi 2021. aasta endaga kaasa ka parasjagu muremõtteid ja kurbust. Tõi ka kaotusi, pettumust ja halbu üllatusi, meile kõigile. Siiski proovin enda jaoks eelkõige esile tõsta need hetked, mis tõid uusi teadmisi ja taipamisi, inspiratsiooni ning hea tuju.
Eesti rahvatraditsioonidele mõeldes meenuvad ikka ammused fotod, kus naised istuvad, vardad käes. Mul meenub ka kusagilt kuuldud ütlus, et vanasti ei istunud naised sugugi käed tulutult süles, vaid igat võimalikku hetke kasutati sokkide ja kinnaste kudumiseks või muu käsitöö tegemiseks. Mul on tihti käsilolev kudumistöö või heegeldus kaasas. Noh, kui kusagil käin. Ema-isa juures, sõpradel külas ja nii. Vahel harva julgen isegi laiema seltskonna juurde mõne töö kaasa võtta. Ja siis ikka märkan, et on inimesi, kes piiluvad veidi kummaliselt.
