Sügis, jälle sügis. Aastaring on täis. Müttamist kullakarva, õitsvat kanarbikku täis metsades on jagunud küll ja küll. Viimasel ajal on täitsa külm ka juba. Pole halba ilma, on vale riietus. Selle ütlemisega olen täitsa nõus. Aga sees peab ka soe olema. Kõht peab tänulikult nurruma. Meenuvad porgandite korjamised lapsepõlvest. Sõitsime koolipäeva asemel vana, ümariku tagumikuga bussis linnast välja kolhoosipõldudele. Muidugi sai seal rohkem nalja, kui tööd, aga korjatud need porknad said. Sest ajast saati on porgand üks mu lemmikuid juurvilju. Magus ja krõmps ühteaegu. Sobib igale poole ja mitmel viisil. Maitseainetest panen porgandi tihti kokku kurkumiga.
Kurkum, see kuldne juurikas või pulber, on kõhu suur sõber! Kurkum elavdab seedimist. Teise nimega kollajuur, peetakse seda aasia köökidest pärit vürtsi üheks rikkalikumaks üldse. Kurkum annab särtsu juurde. Mitte ainult seedesüsteemile, vaid ka kogu immuunsusele. Kurkumit tuntakse ravi omadusi kandva loodusliku maitseainena, mis leevendab ka põletikke, seejuures parandab näonahka. Supertoit!
Just, kurkum kuulub kindlasti populaarsete supertoitude sekka. Ja seda võib rahulikult lisada erinevatele roogadele. Kurkumi omadused tulevad hästi esile, kui kuumutada pulbrit toidu valmistamise alguses pannil või potis väheses õlis või ghees. Kurkumiga on mitmeid retsepte. Näiteks kuldse piima retsept, mis on imeline leevendus külmade ilmade ja erinevate viiruste puhul. Ma ise olen valmistanud kuldset piima taimsete piimadega. Ja kurkumiga koos panen sooja piima sisse pipart ja kaneeli. Nämma! Teeb nina lahti ja aitab rinnal kergemalt hingata! Nii et kuldsete lehtede aegu ja ka hiljem, talve jooksul, ei tasu kurkumit unustada.
Siin blogipostituse päise fotol on aga tšillipiprad, mis pärinevad mu empsu aiast. Ise kasvatab ja kuivatab. Sellist värskemat kraami kasutan tihti salatites või soojades roogades. Muidu on mu lemmik see Itaalia reisilt toodud meresoola, ürtide ja tšilli helveste ning seemnete segu. See kuivatatud segu on päästnud nii mõnegi igava toidu. Ega palju panema ei pea. Alltoodud supiretseptis kasutasin vast ainult paar seemnekest ja helvest. See supi kogus ei ole ka suur. Sobib ühele. Väga maitsev!
KULDAVÄÄRT SUPP
Tihtipeale on kiiretel aegadel retseptide otsimine liiast. Nojah, tõele au andes võib seda juhtuda ka laiskadel aegadel. Lihtsalt pole viitsimist retsepte välja otsida ega poest vajalikke asju tuua. Ja kohe kindlasti pole siis tahtmist mitu tundi köögis möllata. Ega suurt vahet seal olegi. Novat sellistel aegadel on mõistlik omada sügavkülma, kust leiab erinevaid jääke või ammu unustatud karbikesi või seni proovimata jäänud isesorti külmutatud juurviljade pakendeid.
Möödunud nädalal oli mul vahelduva eduga kiire ja molutamist. Kummalgi juhul ei tahtnud söögitegemisse süveneda. Tahtsin hoopis lugeda. Krimikirjandust. Mul on hetkel üks noortekas käsil, aga sellest teine kord.
Pistsin siis pea sügavkülma. Seal ühes nurgas leidus mingi roheline kilepakendinutsak. Mingi väike jääk ammusest ajast. Üks teistmoodi segu seemnetest ja köögiviljadest, mida tootja ise soovitab vokiroogadesse ja salatitesse. Midagi olin ma selle seguga kunagi valmistanud ka, aga ei mäleta enam mida. Ju ma siis midagi väga huvitavat ei suutnud leiutada. Uurisin siis seda segu veidi lähemalt.
RAINBOW toitva juurviljapaja segu, mis sisaldab herneid, rooma ube, maisi, sojaube, päevalilleseemneid, punaseid aedube, linaseemneid, ürte.
Mul oli plaan õhtul veel teatrisse minna. Viimane kord külmetasin hullumoodi, kuna istusin täpselt ventilatsiooni all. Tundsin kohe vajadust supi järele. Ja supp sai!
Külmade aegade kuldaväärt supp
veidi oliiviõli
1 suurem porgand
veidi kurkumit
veidi köömneid
näpuotsaga tšillihelbeid
1/2 liitrit vett
ribadeks lõigatud värsket kapsast
kuivatatud punet
soola ja pipart
peotäis või paar seemne- ja aedviljasegu
peale rohelist sibulat
Alustuseks panen ma õlitilga potti, kuumutan seal sees kurkumit ja viskan peale porgandiviilud. Siis muud maitseained ja vesi, mille peale värske kapsa viilud. Siis aedviljasegu ka potti ja no siis keeb veidi, kuni porgand pehme. 10-15 minutit ja suurepärane supp valmis!
Kui kurkumit niimoodi porgandiga koos kuumutada, siis heljub köögis selline hõrk, veidi meelas lõhn. Isegi tibakene magus, ma ütleksin. Mulle väga meeldib. Eks inimeste lõhnataju on äärmiselt erinev. Näiteks! Kui meil kodus seesamiseemneõliga korea rahvusroogi valmistatakse – ma tõesti ei mõista, kuidas see noorte Korea (pop)kultuuri armastus nii tõsise käigu sisse on saanud – siis pagen ma nii kaugele kui võimalik. Jääme siiski viisakaks. Ütlen lihtsalt, et minu jaoks see peen õli just loodud ei ole.
Aga et lubasin sõbrannale oma kuldaväärt supi retsepti üles kirjutada, siis on see nüüd tehtud. Voilà!
Olge terved!
Ja ikka head isu!
Sest mõnusalt toimiv seedimine ja tervislik isu rohelise toidu, mitte magusa järele, on meie hea enesetunde alus.
No Vestlus