0
Browsing Tag

stressimaandamine

Toidurännakud

KULDAVÄÄRT SUPP

Tšillid_Rabarajad_foto Mari Rostfeldt

Sügis, jälle sügis. Aastaring on täis. Müttamist kullakarva, õitsvat kanarbikku täis metsades on jagunud küll ja küll. Viimasel ajal on täitsa külm ka juba. Pole halba ilma, on vale riietus. Selle ütlemisega olen täitsa nõus. Aga sees peab ka soe olema. Kõht peab tänulikult nurruma. Meenuvad porgandite korjamised lapsepõlvest. Sõitsime koolipäeva asemel vana, ümariku tagumikuga bussis linnast välja kolhoosipõldudele. Muidugi sai seal rohkem nalja, kui tööd, aga korjatud need porknad said. Sest ajast saati on porgand üks mu lemmikuid juurvilju. Magus ja krõmps ühteaegu. Sobib igale poole ja mitmel viisil. Maitseainetest panen porgandi tihti kokku kurkumiga.

Loe edasi

Filmirännakud Toidurännakud

Kolgata

Rabarajad blogi filmiarvustus

Tugevas kevadtuules on lihtne külmavärinaid kogeda. Ere päike paitab rahutuid merelaineid. Täna pole need pehmed ja vahused, vaid lõikavad teravalt. Mantliservad laperdavad hooti, aga neid ei kuule keegi. Merekohin vaigistab kõik hääled, välja arvatud selle ühe, mis sõnab rahulikult ja sirgjooneliselt: “There’s no point in killing a bad priest. Killing a good one? That would be a shock! I’m going to kill you father.” See on minu “Kolgata”.

Loe edasi

Toidurännakud

JÕULULAUD LIHATA

Jõululauale vegan

“Ah, mis juttu te ajate!” Pole kuulnud, et keegi teeks lihata jõululauda. Vorstid, süldid, soolakala ja hanepraad. Traditsiooniline klassika. Siiski, siiski! Ja varem või hiljem pidi see juhtuma. Sel aastal sain ka mina teate, et vaja teha jõululauale soe toit, mis ei sisalda liha.

Läksin siis tipa-tapa Pinteresti lehele ja kukkusin seal lappama ilusate piltide vahel. Nii palju võimalusi, mille vahel valida! Kiirelt sündis otsus, et teen itaalia tuntud vormiroa lasagna, aga ka neid on hirm palju erinevaid variante. Isegi taimseid. Lõpuks võtsin natuke siit ja natuke sealt, kokku sai minu oma variant. Olge lahked, proovige!

Loe edasi

Filmirännakud

Pöffihunt novembris ei maga

Soome lapikoer Eestis

Talvekuu märk on ikka PÖFF, sellest ei saa üle ega ümber. See on aeg, mil teater jääb veidi tahaplaanile. Pimedad saalid kutsuvad palju rahvusvahelisemat seltskonda. Nositakse rohkem kommi ja luksuslikemas saalides sõidetakse tooliselgadega üles-alla.

See on omamoodi mõnus toiming, kui PÖFFi programmi avalikustamise järel saab hakata filme valima. Soe teetass pihku ja villased sokid jalga, nagu pimedal sügisõhtul ikka. Kalender peab ka kõrval olema, sest valitud seansside sobitamine kahte nädalasse näeb välja nagu 1000 tükiga puzzlemäng. Filmid peavad ajaliselt ja logistiliselt klappima. Sel aastal alustasin festivali nende filmidega:

Loe edasi

Mõtterännakud Toidurännakud

Kuldne kuu poeb koogi sisse

Kuldne kuu on põhjus, miks maailmas meri tõuseb ja mõõnab. Kuu sätib paljut muudki meie elus. Kas elame siis kuu kontrolli all? Kas kontroll on hea või halb?

Keskaegsest ladina keelest pärineva sõna tähenduses annab mõista paljutki negatiivset, ent vaataks kontrolli positiivset poolt? Millal on kontroll hea? Päriselt hea ja kasulik?

Loe edasi

Mõtterännakud Toidurännakud

Kuldse kõrvitsa kuu

Retsepte kõrvitsast

Kuldse sügise kestel tahaks seda kollast värvi endasse ammutada ikka rohkem ja rohkem. Päikesevärv, sooja ja valguse värv! Rõõmus kollane tõstab tuju ja praegu hakkangi mõtlema, et mul pole ühtegi kollast salli. Tuleb üks soojas sinepikollases toonis pehme lõng leida ja kududa, mis muud. Sest nüüd, kus kollased lehed peaaegu kadunud, tahaks ennast ikka veel üleni kuldsetes ja oranžides soojades toonides ümbritseda. Rõõmu värv!

November veereb mürinal kõrvitsate saatel. Välismaine halloween rokib täiega! Las rokib, mind eriti ei sega, ent ei innusta ka. Kuid kõrvitsad on kihvtid. Suured ja väikesed, ümmargused ja pikergused, kollasemad ja rohelisemad. See botaanilises mõttes marjaks peetav vili võib maitsta väga magus või täitsa mahe, aga silitava ja paitava moega on ta pea alati. Lapsepõlvest on mul meeles kõrvitsaseemnete pesemine ja kuivatamine. Neid oli hiljem mõnus nokkida. Põnev, et üks vili võib olla nii dekoratiivne kodus, samas nii mitmekülgne ja maitsev söögilaual.

Loe edasi

Lõngarännakud

Minu esimesed põlvikud

Sel nädalavahetusel randunud uduga saabus ka minu talvine kudumisetuju. Eelmistel aastatel võttis minus võimust salliarmastus. See on mul sügav ja tähelepanuvääriv. Sellest kirjutan eraldi teine kord. Ent eelolevaks talveks otsustasin valida projekti, mis on mu peas tiksunud juba väga ammust saati. Põlvikud. Ja need pole mitte niisama põlvini ulatuvad villased sokid, vaid need on erilised põlvikud. Uduse Iirimaa saaremustriga põlvikud.

Loe edasi

Lõngarännakud Sisustusrännakud

Kahe õe 7 venda

Novita lõngaga kootud pleed_fotograafid Mari ja Kati Rostfeldt

Eesti rahvatraditsioonidele mõeldes meenuvad ikka ammused fotod, kus naised istuvad, vardad käes. Mul meenub ka  kusagilt kuuldud ütlus, et vanasti ei istunud naised sugugi käed tulutult süles, vaid igat võimalikku hetke kasutati sokkide ja kinnaste kudumiseks või muu käsitöö tegemiseks.  Mul on tihti käsilolev kudumistöö või heegeldus kaasas. Noh, kui kusagil käin. Ema-isa juures, sõpradel külas ja nii. Vahel harva julgen isegi laiema seltskonna juurde mõne töö kaasa võtta. Ja siis ikka märkan, et on inimesi, kes piiluvad veidi kummaliselt. 

Loe edasi