Kuldse sügise kestel tahaks seda kollast värvi endasse ammutada ikka rohkem ja rohkem. Päikesevärv, sooja ja valguse värv! Rõõmus kollane tõstab tuju ja praegu hakkangi mõtlema, et mul pole ühtegi kollast salli. Tuleb üks soojas sinepikollases toonis pehme lõng leida ja kududa, mis muud. Sest nüüd, kus kollased lehed peaaegu kadunud, tahaks ennast ikka veel üleni kuldsetes ja oranžides soojades toonides ümbritseda. Rõõmu värv!
November veereb mürinal kõrvitsate saatel. Välismaine halloween rokib täiega! Las rokib, mind eriti ei sega, ent ei innusta ka. Kuid kõrvitsad on kihvtid. Suured ja väikesed, ümmargused ja pikergused, kollasemad ja rohelisemad. See botaanilises mõttes marjaks peetav vili võib maitsta väga magus või täitsa mahe, aga silitava ja paitava moega on ta pea alati. Lapsepõlvest on mul meeles kõrvitsaseemnete pesemine ja kuivatamine. Neid oli hiljem mõnus nokkida. Põnev, et üks vili võib olla nii dekoratiivne kodus, samas nii mitmekülgne ja maitsev söögilaual.
Nädalavahetusel seisin turul kõrvitsaleti ees ja, imetledes seda suursugust valikut, otsustasin, et seekord valmistan kõrvitsast midagi soolast ja midagi magusat, mida kunagi varem teinud ei ole. Valisin välja ühe pudelkõrvitsa ja teise mingisuguse tavalisema ümmarguse kõrvitsa, aga mõlemad siiski sellised, mida ühe käega kaasa võtta saab.
Mis see kõrvits meile siis annab? Püreesupp on üks minu meelest üks lihtsamaid ja paremaid toite, mida kõrvitsast teha saab. Maitselt mahe. Mina lisan sinna tavaliselt veel kurkumit ja peterselli, vahel lausa tibake kollast karrit. Sobib hästi kokku porgandiga ja fetajuustuga. Või kanafileega. Kui vaja kere kuumaks kütta, siis sobib punane tšilli suurepäraselt kõrvitsaga. Aga kas kõrvits on ka kasulik?
Oma pontsakal tugeval moel on kõrvitsal maandav ja rahustav mõju, nii et talvisel pimedal ajal tasub ikka mõni suurem hoida kodus toanurgas või kaunistuseks raamaturiiulil. Ta helendab nagu küünlatops ja teeb oma kollasekirju olemisega tuju heaks. Stressimaandajana viib kõrvits mõtteid rahulikumale teeotsale. Kõrvitsa söömine toob hea une ja lahustab lihaspingeid. Kes usub, see tunneb!
Tervislik mõju on kõrvitsal rohkem siis, kui ei söö teda äädikaga. Kõrvitsasupp teeb ikka kõhule pai ja on puhastava toimega. Head teeb kõrvits ka nahale. Nii et head isu, naised!
Nojah, aga kaua sa seda suppi ikka sööd. Ma olin varem kuulnud ka kõrvitsa salatist, seega mõtlesin proovida täitsa uut kombot. Ma ei pea siin silmas tavalist riivitud salatit või midagi seesugust. Surfasin siis siia ja sinna. Leidsin siis Malin Juhanisdotteri retsepti rootslaste lehelt MATHEM. Eks ma midagi siis tegin omamoodi, aga kes tahab, võib minna originaalretsepti kaema.
Kuldse kõrvitsa salat kahele
150 dl kruupe
peotäis värskeid spinatilehti
200 gr lapi juustu
nii veerandi jagu pudelkõrvitsat
100 gr kirsstomateid
veidi tšillit, 1 spl külmpressi oliiviõli, soola ja pipart
Alustuseks keetsin kruubid vees, selleks läks umbes 20 minutit. Malin soovitab oma retseptis kruupidel enne salati kokkusegamist veidi lasta jahtuda, aga mina seda ei teinud. Ma tahtsingi, et salat oleks ikkagi soe toit. Samal ajal praadisin lapi juustu kuubikud pannil pruunikaks. Siis koorisin ja lõikusin kõrvitsa sellisteks kuubikuteks, et enam-vähem hammustama ka mahub. Viskasin kõrvitsakuubikud pannile ja lasin praadida. Ausalt öeldes praadisin kõrvitsat elus esimest korda. Ma ei mõtle siin muidugi suvikõrvitsat. Aga seda oli lihtne teha: tilk õli alla, natuke soola ka ja pruunikas tulemus tuli kiiresti. Kõrvitsa viljaliha läheb praadides pehmemaks, aga mitte üleliia lödiks. Selleks ajaks olid kruubid ka ära keenud ja siis polnudki muud, kui laduda asjad kaussi. Kruubid ja kõrvitsakuubikud ja poolitatud kirsstomatid ja spinatilehed peale. Rootsi versioonis on tore jogurtikaste, kes soovib proovida. Türgi jogurt on segatud basiiliku ja peterselliga, veidi sidrunimahla, soola ja pipraga. Kui see natuke aega seisab, siis tulevad ilmselt ka maitsed rohkem esile. Mina seda ei soovinud ja ausalt öeldes oli ka ilma superhea. Kõrvitsa maitse on väga nämm!
Kuna kõrvitsast kasutasin ära vaid neljandiku, siis otsisin kohe edasi, mida ülejäänuga teha. Plaan oli midagi magusat. No leidsin ka, aga sellest järgmine kord!
Ma usun, et see salat on ka külmast peast päris tore. Hea metsa kaasa võtta. Soe tee termosega kõrvale. Seega võib ju salatit ka ikkagi suurema koguse teha, külmkappi pista ja nädalavahetusel piknikul serveerida. Ja ärge siis seemneid minema visake!
No Vestlus