7. veebruari ERR Plekktrummi saates kõneles psühhoterapeut ja kunstnik Lemme Haldre vaimse tervise teemadel ning rõhutas, et meis kõigis on isetervenemise võime olemas. Kunst, muusika, kirjandus on kõik ressursid ja vaimset tervist abistavad vahendid, mis aitavad meie “teetassi” täita ja eluga paremini hakkama saada. Seda nimekirja võib muidugi veel täiendada – looduses liikumine, aiapidamine, sport ja kõikvõimalikud hobid. Millised on sinu sisemised ressursid?
Aasta alguses on hea võtta üks hetk, et vaadata tagasi möödunud aastale, korjata kokku kogetud õppetunnid ja mõelda kõigele, mis läks hästi. Loomulikult tõi 2021. aasta endaga kaasa ka parasjagu muremõtteid ja kurbust. Tõi ka kaotusi, pettumust ja halbu üllatusi, meile kõigile. Siiski proovin enda jaoks eelkõige esile tõsta need hetked, mis tõid uusi teadmisi ja taipamisi, inspiratsiooni ning hea tuju.
Rabamari mitteametlikuks aasta alguseks pean tavaliselt septembrit. Nüüd, kui kaks kuud on aktiivsemalt toimetatud, on hea aeg veidi tagasi peegeldada. Kuidagi on nii kujunenud, et suvel kogume inspiratsiooni, pildistame, puhkame ja unistame ning septembris püüame selle kõik oma põhitegevusteks – müügiks ja turunduseks – vormistada. Rabamari ärikontseptsioon toetab samuti hästi just sellist aastaringi, kuna suvi on ürtide korjamise ning õitsemise aeg ning suuremat sorti tee tarbimine jääbki pigem sügis-talvesse. Läbi kogu suve õitsevad erinevad taimed ja see on parim aeg pildistamiseks, et uue hooaja turundusmaterjale uuendada. Kui veebipoes maitset ja lõhna tutvustada ei saa, siis pilt ütleb ikka rohkem kui tuhat sõna. Ja muidugi on Eestimaiste ürtide ja nende kasulikkuse kohta ka palju kirjutada ja öelda. Nii põnevat pärimust, kui ka teaduslikke fakte.
Oma esimese saagi talvevarudeks korjasin 7. aastat tagasi, kui elasime korteris ja saime ühel hetkel suure vanakooli aiaga suvila omanikeks. Tänaseks on suvila vahetunud päris oma maja vastu ning mul on olnud võimalus luua oma soovide järgi kujundatud tarbeaed. Nende aastate jooksul on välja kujunenud ka kindlad taimed, mida kasvatan, talveks kogun ja kuivatan.
Vaatasin just järele – olen ettevõtja olnud täpselt 18 aastat ja oma seniseid ettevõtmisi olen alati teinud kellegiga koos – põhiliselt abikaasaga või õe Mariga.
Esimene tõuge ettevõtlusega alustamiseks tuli tänu fotograafia hobile. Tänu erinevatele juhustele sattus tehtud pilte trükistesse ning ajakirjadesse ja arve esitamiseks tuli leida sobiv lahendus. 2003. aastal olid käibel Eesti kroonid ning ettevõtte loomiseks oli vaja 25 000 krooni OÜ osakapitali sissemakse jaoks. See oli tol ajal täiesti üüratu summa ning oma esimese firma tegemiseks otsustasime valida hoopis UÜ (usaldusühing) ettevõtlusvormi. UÜ võivad luua kaks füüsilist isikut, kellest üks (täisosanik) vastutab kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Mina oli tol hetkel 23. aastane ja täiesti varatu, seega sobis selline vorm alustamiseks ideaalselt! Ettevõtte nimeks sai Kriips UÜ ning lisaks fotode müügile sai harjutada kätt ka graafilise disaini ning sisekujundusega. Abikaasa it-haridust kasutasime ära kodulehtede tegemiseks, sest WordPress’i siis veel ei olnud ja veebilehti oskasid teha vaid itipoisid.
Täna on tarkuse päev! Kahel eelneval aastal olen lastega koos alustanud septembris uut kooliaastat, seekord on teisiti – lehvitan neile koduuksel. Minu õpingud on selleks korraks tehtud.
Palju aastaid oli mul kuskil kuklas kõhklus, et mida ma siis päriselt ikkagi oskan. Vahel on tunne, et ma ise olen enda suurim vaenlane ja sisemine kriitik. Pea 20 aastat on kogunenud kogemust väikeettevõtjana, olen töötanud erinevatel ametitel ja käin ka palgatööl. Varasem ülikoolidiplom ütleb, et ma oskan taani keelt. Jah, see on tulnud kasuks jälgides Skandinaavia insta kontosid 🙂 aga kas see on piisav ettevõtjana tegutsemiseks? Kas mul on jäänud midagi olulist teadmata või omandamata? Olen kõik senise saavutanud katsetamise, erinevatel kursustel osalemise ning raamatute lugemise teel.
2 aastat tagasi otsustasin nendest kahtlustest lahti saada ning läksin õppima Tartu Ülikooli magistrisse majandust ja ettevõtlust. Eestis on väga äge see, et kõrgharidus on tasuta. Kas sa teadsid, et teise hariduse saab samuti omandada tasuta, kui viimasest õppimisest on möödas kaks nominaalaega? Jah, isegi stippi saab!
Ma olen alati olnud taimeteede usku ja ma arvan, et meil eestlastena on ravimtaimede kasutamine juba lapsepõlvest alates kuidagi elu loomulik osa. Alles viimased aastad olen rohkem mõelnud sellele, kuidas tegelikult võtan väga iseenesestmõistetavana igasügisest metsaskäiku pohlade ja mustikate korjamiseks ja ka oma aia piparmünt leiab juba aastaid otsetee vee- ja teekannu. Ning ma absoluutselt ei kahtle selles, et meie metsast või aiast korjatu on puhas ja sobib otse suhu pistmiseks või et C-vitamiini saab kõige paremini värsketest metsamarjadest. Aina enam olen hakanud seda maailmas ainulaadset ja meile vabalt kättesaadavat loodusvara endale teadvustama ning hindama. Olen uuesti otsinud välja taimeraamatud ja rahvatarkused, et kokku korjata veelgi rohkem vanavanemate teadmisi taimeteede võlumaailma kohta.
Lisaks tavapärastele koduapteegis olevatele taimeteedele (piparmünt, kummel, pärnaõis), on nüüdseks minu taimemenüü rikastunud uute ja põnevate maitsetega. Olen hakanud eristama hommiku- ja õhtuteed, otsinud asendust kohvisõltuvusele ning proovinud kuumal suvepäeval jääteede tõmmiseid. Ka Rabamari teesegud on pidevalt katsetuses, et otsida uusi huvitavaid maitseid oma keha ja vaimu turgutamiseks.
See oli 2019. aasta sügisel, kui viisime Eestisse erinevatest maailmanurkadest saabunud väliskülalised rabamatkale. Läbi metsa raba poole sammudes sattusime pohla- ja mustikavälule ja loomulikult ei saanud ma kiusatusele vastu panna, et põsed marjadest punni süüa. Väliskülalised pidid samal ajal minestusse langema, sest neile tundus uskumatu, et keegi nopib midagi maast (oh õudust, st maa pealt, kus me kõik kõnnime) ja pistab otse suhu 🙃 Selle peale küsis meie rabamatka teejuht šokeeritud külalistelt – kas teate miks metsik pohl on maailmas defitsiit? Aga sellepärast, et pohl valib kasvamiseks vaid sellise koha, kus on absoluutselt puhas keskkond. Ja neid kohti on maailmas vähe, metsik pohl kasvab vaid Põhjamaades.
