Vaatasin just järele – olen ettevõtja olnud täpselt 18 aastat ja oma seniseid ettevõtmisi olen alati teinud kellegiga koos – põhiliselt abikaasaga või õe Mariga.
Esimene
Esimene tõuge ettevõtlusega alustamiseks tuli tänu fotograafia hobile. Tänu erinevatele juhustele sattus tehtud pilte trükistesse ning ajakirjadesse ja arve esitamiseks tuli leida sobiv lahendus. 2003. aastal olid käibel Eesti kroonid ning ettevõtte loomiseks oli vaja 25 000 krooni OÜ osakapitali sissemakse jaoks. See oli tol ajal täiesti üüratu summa ning oma esimese firma tegemiseks otsustasime valida hoopis UÜ (usaldusühing) ettevõtlusvormi. UÜ võivad luua kaks füüsilist isikut, kellest üks (täisosanik) vastutab kogu oma varaga ning üks isik (usaldusosanik) oma sissemakse ulatuses. Mina oli tol hetkel 23. aastane ja täiesti varatu, seega sobis selline vorm alustamiseks ideaalselt! Ettevõtte nimeks sai Kriips UÜ ning lisaks fotode müügile sai harjutada kätt ka graafilise disaini ning sisekujundusega. Abikaasa it-haridust kasutasime ära kodulehtede tegemiseks, sest WordPress’i siis veel ei olnud ja veebilehti oskasid teha vaid itipoisid.
Teine
2 aastat hiljem, 2005. aastal, sai alguse Harriet Designs OÜ, kui juhuslikult jäime õega samal ajal beebiootele ning tundus, et kodus olemise aega ei saa niisama raisku lasta. Rivistasime kiirelt üles kõik oma oskused ning üsna juhusliku mõttevälgatusena (ok, tegelikult Marile meeldis kududa) otsustasime hakata tegelema käsitöötarvete müügiga. Võtsime kontakti kohalike lõnga ja käsitöötarvikute maaletoojatega, tegime ise päringuid välismaale (kõige kaugem ja kaunim kaup saabus Uruguaist) ning koduse it-toe abil sai loodud Eesti esimene käsitööteemaline e-pood. Töö käigus õppisime turundust, suhtlesime käsitöö- ja koduajakirjadega, kirjutasime artikleid, saatsime huvilistele tasuta lõnganäidised (jah, lõikusime tokkide viisi lõnga juppideks, et e-poe klient toodet “katsuda” saaks) ja lihvisime fotograafia oskusi e-poe tootepiltide jaoks. Tegime läbi ka alustava ettevõtja koolituse, kirjutasime äriplaani (ning taotlesime kõikvõimalikke toetusi) ja asusime oma äri arendama Tallinna Loomeinkubaatoris. Loomeinkubaatorist saime teiste alustavate ettevõtete seast hulga kasulikke kontakte ning häid sõpru aastateks. Üsna pea selgus, et suure osa e-poe edust andis kvaliteetne foto ning tellitud fototööde osakaal kasvas kiirelt. Kui ühel ilusal päeval tuli Eesti suurim käsitöötarvikute maaletooja meie juurde ning soovis ära osta meie lõngapoe (ja kiirelt kasvanud kliendibaasi), olime pahviks löödud. Kas tõesti oleme loonud midagi, millel on rahaline väärtus? Olime valiku ees, kas võtta ise suund hulgimüügile või pood ära müüa. Müüdud ta igajuhul sai ning saadud tuluga sisustasime uued ruumid ja sündis Harrieti Fotostuudio. Julgen öelda, et Harrieti ägeda tiimiga sai kõik fotožanrid läbi katsetatud ja fotograafial on tänaseni suur roll meie kõigis ettevõtmistes.
Kolmas
Tänavu on 10. juubeliaasta 2011. aastal asutatud Creative Company OÜ-l. Creative Company on mõnes mõttes Kriipsu järglane, kuna UÜ’st tuli siiski ühel hetkel lahti saada ning hakata “päris” ettevõtjaks. Creative Company tegeleb ka täna foto- ja turundusteenuste pakkumisega, kodulehtede valmistamisega ning erinevate disainiteenustega.
Lisaks oli 10 aastat tagasi veel ühest hobist – armastus taaskasutuse ning vanema Eesti tarbedisaini vastu – saanud järjekordne äriidee. Äriidee on võibolla isegi pisut vale sõna, sest P-30 e-pood on rohkem elustiili ettevõte kui äri. Kui on komme põnevat kraami koguda, siis ka parima tahtmise juures kõiki neid leide omale koju ära ei mahuta ja tuleb oma disainirännakutelt saadud teadmisi ning rõõmu teistelegi jagada. Ja nüüd sellest, kuidas uus e-pood nime sai.
Mida tähistas P-30 80ndatel?
P-30 oli Nõukogude Eesti sohvabaari ühe esindustoote mudelitähis – see oli tootmiskoondise Kooperaator karikatool ehk nn konjakitool. Tool tootekoodiga P-30 oli Soome disainer Eero Aarnio 1966. aastal loodud konjakiklaasi kuju meenutava legendaarse tugitooli V.S.O.P. koopia, mida valmistati ETKVLi tootmiskoondises Kooperaator.
Mida tähistab P-30 täna?
P-30 on e-pood, mis keskendub Nõukogude Eesti mööblile, valgustitele, nõudele ning muule tarbetoodangule. Meie missiooniks on väärtustada ja teadvustada Nõukogude perioodi Eesti tootedisaini, tutvustada toodete saamislugusid ja disainereid.
“Päris” töö
Oma ettevõtlusrännakutel olen end pidevalt leidnud ka palgatöölt. 2005-2015 olin suht saba ja sarvedega Harrieti fotostuudioga seotud. Peale teise lapse saamist tahtsin aktiivsest fototööst teha pausi ning 2015-2018 aastal juhtisin hoopis ühte MTÜ’d. 2018-2020 proovisin kätt iduettevõtluses ning reisin tööga seoses palju Euroopas ja Aasias. 2019. aastal otsustasin uuesti ülikooli õppima minna ning keskenduda ettevõtluse ja innovatsiooni teemadele ning saadud teadmistega panustan täna hoopis trüki- ja pakendisektori arendamisele. Valdkonnad ja tööülesanded on olnud aja jooksul seinast seina, olen kiire õppija ja loomult tegutseja ning ma ei karda uusi väljakutseid. Ja muide, kõik need aastad pole ma kellast kellani tööl käinud. Töötan peamiselt kodukontoris ning töökoormus kujuneb üsna ebaühtlaselt ja vastavalt käimasolevatele projektidele ning seatud eesmärkidele. Lastele olen samuti öelnud, et emps ei “käi tööl”, vaid ta “teeb tööd” (põhiliselt selleks, et nad ei eeldaks, et soe toit ja värsked küpsetised on laual 3 korda päevas).
Neljas
2020. aastal saabus koroona ning peale mitmeid rännakuid maailmas tundus, et kodus on kõige parem. See äratundmine oli üheks põhjuseks, miks sündis Rabamari. Meil on Eestis palju asju, mida suures osas maailmas enam iseenesest mõistetavaks pidada ei saa – puhas õhk ja puutumata metsad, vitamiinid otse tagaaiast. Mul on ka endal suur aed ja tunnen suurt tänulikkust võimaluse üle kasvatada seal kõike head ja paremat oma perele. Suurem osa maailmast võib sellisest eluviisist ainult und näha. Päriselt.
Isiklikus plaanis alustasin samal põhjusel @inspirationestonia Instagram’i kontoga, et jagada neid igapäevaseid hetki, emotsioone ja detaile, mis mind Eestis (ja kodus) inspireerivad. Olen parandamatu inspiratsioonisõltlane. Keegi on kuskil öelnud, et sa manifisteerid seda, mis sa oled, mitte seda, mis sa tahad. Seega proovin olla see, mis ma tahan.
Tänaseks oleme Rabamariga veidi üle aasta tegutsenud, kontseptsioone loonud ning tooteid paika sättinud. Ja seda üsna rahulikus tempos, et jõuaks protsessi nautida ning kõiki senisel teekonnal omandatud oskuseid proovile panna. Rabamari taimeteede valik ning teekultuuri juurde sobiv käsitöö- ja taaskasutuskeraamika on saadaval ka meie eestikeelses e-poes. Peamised väljakutsed, mis meil täna on:
Kuidas oma tootega jõuda Eestist kaugemale. Ja kuidas teha seda vastutustundlikult ja nii, et ka säästlikkuse ning taaskasutuse põhimõtted oleksid selle teekonna osa. Ja jälle see põhiküsimus – kas me üldse oskame 🙂
Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik ettevõtmised on olnud alustamist väärt ning ühel või teisel moel on hunt Kriimsilma 9 ametit ka jätkuvalt käigus. Praegu oleme Rabamari teekonna alguses, peavalu ja rõõmu on juba samuti olnud palju. Ja plaanis on seda kõike varsti ka teiega jagada.
Ja kui sul on tunne, et tahaksid midagi juurde küsida, siis ära kõhkle! Saada e-kiri kati [at] rabamari.com või jäta oma küsimus blogi kommentaaridesse.
No Vestlus