Kjarvalsstaðir. Fossvogur. Keflavík. Flekkuvík. Njarðvík. Reykjavík. Suðurnes. Islandi keel on imeline. Neid kohanimesid hääldada püüdes läheb keel veidi sõlme. Vahva harjutus. Minge Google Translate lehele ja seal saab kuulata, kuidas islandlased ise hääldavad. Hulda Hermannsdóttir. Peategelane raamatust. Ragnar Jónasson. Autor. Islandilt. Autor, kelle teoseid on maailmas müüdud üle 3 miljoni eksemplari. Tutvustustest võib lugeda, et võimas nordic noir ja ameeriklaste jaoks suisa Alfred Hitchcocki sugemetega. Võib-olla tõesti. See möödunud sajandi suur filmimees paistab ise nii pehme, just nagu Islandi kohanimed õiges häälduses, ent ometi on tema filmid ootamatud ja õudsad. Ettenägematu lugu on ka Ragnar Jónassoni “The Darkness”, mis on esimene raamat triloogiast Hidden Iceland.
Kui mulle Ragnar Jónassoni raamatut “Lumepimedus” lugeda soovitati, ega ma siis väga ei süvenenud. Hea küll. Ausalt öeldes kohe üldse ei süvenenud. Tausta uurimatagi oli selge, et tegemist on Islandi kirjanikuga. Skandinaavia kraam mulle meeldib. Seega tellisin esimese Jónassoni ja kukkusin lugema. Pimedus, siis pimedus, mis seal suurt vahet. Tahtsin lugeda rootsi keeles ja rootsikeelne raamatupealkiri “Mörkret” tähendab pimedust. “Lugu on päris hea, veel parem on lõpp”, mõtlesin. “See Hulda Hermannsdóttir on minu meelest huvitavalt üles ehitatud tegelane ja mulle meeldib see, kuidas kirjanik teda lugejale tutvustab”, ütlesin sõbrale. Mispeale selgus, et sõbra eesti keeles loetud raamatus olla peategelane hoopis keegi Ari Thór Arason. Nonii. Saabus aeg süveneda, millega siis tegu.
Ragnar Jónassonil on palju raamatuid pealkirjadega, mis sisaldavad pimedust või udu või muud sarnast. Oluline on vahet teha kahel sarjal. Ühes on peategelaseks uurija Hulda Hermannsdóttir ja teises politseinik Ari Thór Arason. Hulda raamatuid on praeguseks hetkeks kirjutatud kolm ja Ari raamatuid kuus tükki. Hulda raamatuid täna veel eesti keeles ei ole, Ari raamatuid on tõlgitud eesti keelde kolm tükki. Mina kirjutan siinkohal Hulda sarja esimesest raamatust. Teiste pealkirjad toon ära allpool.
DIMMA / MÖRKRET Ragnar Jónasson
Islandlase krimiromaan vastab üsna kenasti ootustele. Jäiselt külm ja kõle keskkond on raamatus täiesti olemas. Ometigi kutsub see eraklik maailm oma karge iluga uurima ja avastama. Kes ise Islandil käinud, teab, et vaatamata kalgile loodusele on Islandil kergem hingata kui kusagil mujal. Selle maa avarus on nii köitev ja rannikutuules möllav meri nii peibutav, et ohtudest hoolimata naelutab vaatepilt su paigale ega lase taanduda. Kogu perspektiiv on ühtlasi maaliline, ent hirmutav. Ka Jónassoni raamatus. Ja see teine, see tumedam pool mängib krimka meeleolule imeliselt kaasa. Kalkus tundub siinmail nii loomulik.
Südametus toob omakorda kaasa terava vastuolu, mis hõlmab kogu teost. Kesk tohutut avarust, saarele omast lõputut vaatevälja, kus asumid on inimsõbralikult väikesed ja kus pole iial olnud ähvardavana pea kohal kerkivaid pilvelõhkujaid, kus tuuled ja lumetormid on vabad möllama üle väljade ning silm ulatub kaugele halli taevapiirini, seal põrkub lugeja jõulise klaustrofoobiaga, nii ühiskondliku suletuse ja painavate normide, kui ka füüsilise hirmuga ahtas ruumis ja piiratud tingimustes. Rääkimata hirmust mattuda mulda, mille peal kasvab seesama visa sammal, mis juba sajandeid elab üle saare igiseid torme ja tuuli.
Dramaatiline ja ootamatu!
Ingalill Mosander (SVT)
Raamatut lugedes hiilis külmatunne naha vahele. Tol hetkel oli meie oma akna taga ka korralik lumetuisk. See aitas muidugi elamusele kaasa. Seega keetsin kannutäie rabarberi-kummeli teed ja pistsin ingveritükid ka sisse. Tõmbab vere korralikult käima, kui jalad jääs või kõhe tunne sees.
Jónassoni raamatus leidub erinevaid tegelasi. Seal on kenasti olemas mitmed klassikalised tüübid nagu politseinik, kes on omamoodi üksik hunt, või immigrantidele ajutist peatuspaika pakkuva öömaja perenaine või kahtlase renomeega suurärimees või karm politseiülem. Enamus neist on enesekesksed ja hoolimatud, kellele ümbritsev elu ja teiste inimeste tundemaailm sugugi korda ei lähe. Vastupidiselt Huldale, kes oma kohusetunde ja hoolivuse tõttu just hätta satubki. Paistab, et kui kunagi on seal keegi õnne või rõõmu tundnud, siis on see tunne olnud sama üürike kui polaaröös hetkeks välgatanud virvatuli. Sellele on eelnenud pilkane pimedus ja põgusa lennu järel naaseb taas varjuline öö.
“Dramaatiline ja ootamatu”, kirjeldab ka Ingalill Mosander (SVT). Ja nii ongi. Dramaatilise ja ootamatu lõpuga loos on näha, kuidas autor mängib ajaga. Aeg on midagi, mis voolab aina edasi. Vahel ka tagasi. Oleme harjunud aja järjepidevusega. Jónasson võtab aga oma loo ja tema peategelaste elud tükkideks lahti kui puslepildi ning asetab palad meie ette nihutatutena. See ongi lugeja rõõm – avastada tükk tüki haaval nende sobitumist suurde pilti. Ja just siis, kui lugeja on veendunud, et on autori trikid juba ette ära arvanud, saab ta üllatuse osaliseks.
Jónasson on teinud huvitava valiku. Kolmeosalise krimisarja juhatab sisse lugu, mis on ühtlasi algus ja lõpp, avang ja kaotus, sünd ja surm. Erinevaid saatusi põimiv jutustus on ikka sama vapustav ja karm kui kirjaniku kodusaar oma tuisus peituvate kivistunud laavaväljade ja ettearvamatute jääliustikega.
Majesteetlikud jäämäed, mis purjetavad vaikselt ookeaniavarustesse, on ühtaegu lummavad ja hirmutavad.
Askur Alas
Viimased leheküljed lendavad kohe eriti kiirelt. Raamat lõppeb epiloogiga, misjärel tekib kohe suur küsimus: MIS EDASI? Ja edasi see sari läheb. Nüüd, olles Ragnar Jónassoni kirjutamisega rohkem tuttavaks saanud, võib ilmselt väita, et ajaga mängib autor veel edaspidigi. Ja pimedusega.
Sarja raamatud on kättesaadavad inglise keeles, rootsi keeles jne. Eesti keeles täna veel ei ole. Hulda Hermannsdóttiri sari:
Hidden Iceland / Ragnar Jónasson
The Darkness (2018, originaal Dimma 2015; rootsi keeles Mörkret)
The Island (2019, originaal Drungi 2016)
The Mist (2020, originaal Mistur 2017)
Ragnar Jónassoni teise, Ari Thór Arasoni sarja raamatuid, on kokku kuus tükki. Kirjastus Eesti Raamat on sellest sarjast eesti keeles välja andnud kolm raamatut (tõlkija Piret Lemetti):
Dark Iceland / Ragnar Jónasson
LUMEPIMEDUS (2020, originaal Snjóblinda 2010)
ÖÖPIMEDUS (2021, originaal Myrknætti 2011)
PIMEDUSSE MATTUNUD (2022, originaal Rof 2012)
Ja tõlkimata on:
Whiteout (2013, originaal Andköf 2013)
Nightblind (2014, originaal Náttblinda 2014)
Winterkill (2020, originaal Vetrarmein 2020)
Minu edasised sammud seisavad hetkel dilemma taga. Kas tellida Rootsist järgmine Hulda-sarja raamat või krabada siin läheduses olev eestikeelne “Lumepimedus”. Peab mõtlema.
No Vestlus