0
All Posts Autor

Mari

Toidurännakud

JÕULULAUD LIHATA

Jõululauale vegan

“Ah, mis juttu te ajate!” Pole kuulnud, et keegi teeks lihata jõululauda. Vorstid, süldid, soolakala ja hanepraad. Traditsiooniline klassika. Siiski, siiski! Ja varem või hiljem pidi see juhtuma. Sel aastal sain ka mina teate, et vaja teha jõululauale soe toit, mis ei sisalda liha.

Läksin siis tipa-tapa Pinteresti lehele ja kukkusin seal lappama ilusate piltide vahel. Nii palju võimalusi, mille vahel valida! Kiirelt sündis otsus, et teen itaalia tuntud vormiroa lasagna, aga ka neid on hirm palju erinevaid variante. Isegi taimseid. Lõpuks võtsin natuke siit ja natuke sealt, kokku sai minu oma variant. Olge lahked, proovige!

Loe edasi

Filmirännakud

Pöffihunt novembris ei maga

Soome lapikoer Eestis

Talvekuu märk on ikka PÖFF, sellest ei saa üle ega ümber. See on aeg, mil teater jääb veidi tahaplaanile. Pimedad saalid kutsuvad palju rahvusvahelisemat seltskonda. Nositakse rohkem kommi ja luksuslikemas saalides sõidetakse tooliselgadega üles-alla.

See on omamoodi mõnus toiming, kui PÖFFi programmi avalikustamise järel saab hakata filme valima. Soe teetass pihku ja villased sokid jalga, nagu pimedal sügisõhtul ikka. Kalender peab ka kõrval olema, sest valitud seansside sobitamine kahte nädalasse näeb välja nagu 1000 tükiga puzzlemäng. Filmid peavad ajaliselt ja logistiliselt klappima. Sel aastal alustasin festivali nende filmidega:

Loe edasi

Mõtterännakud Toidurännakud

Kuldne kuu poeb koogi sisse

Kuldne kuu on põhjus, miks maailmas meri tõuseb ja mõõnab. Kuu sätib paljut muudki meie elus. Kas elame siis kuu kontrolli all? Kas kontroll on hea või halb?

Keskaegsest ladina keelest pärineva sõna tähenduses annab mõista paljutki negatiivset, ent vaataks kontrolli positiivset poolt? Millal on kontroll hea? Päriselt hea ja kasulik?

Loe edasi

Mõtterännakud Toidurännakud

Kuldse kõrvitsa kuu

Retsepte kõrvitsast

Kuldse sügise kestel tahaks seda kollast värvi endasse ammutada ikka rohkem ja rohkem. Päikesevärv, sooja ja valguse värv! Rõõmus kollane tõstab tuju ja praegu hakkangi mõtlema, et mul pole ühtegi kollast salli. Tuleb üks soojas sinepikollases toonis pehme lõng leida ja kududa, mis muud. Sest nüüd, kus kollased lehed peaaegu kadunud, tahaks ennast ikka veel üleni kuldsetes ja oranžides soojades toonides ümbritseda. Rõõmu värv!

November veereb mürinal kõrvitsate saatel. Välismaine halloween rokib täiega! Las rokib, mind eriti ei sega, ent ei innusta ka. Kuid kõrvitsad on kihvtid. Suured ja väikesed, ümmargused ja pikergused, kollasemad ja rohelisemad. See botaanilises mõttes marjaks peetav vili võib maitsta väga magus või täitsa mahe, aga silitava ja paitava moega on ta pea alati. Lapsepõlvest on mul meeles kõrvitsaseemnete pesemine ja kuivatamine. Neid oli hiljem mõnus nokkida. Põnev, et üks vili võib olla nii dekoratiivne kodus, samas nii mitmekülgne ja maitsev söögilaual.

Loe edasi

Toidurännakud

Sügispuhastus

sügis aedviljasupp retseptid tervislik toitumine fotograaf Mari Rostfeldt

Sügis on astunud meie sekka, tipa-tapa. Möödunud nädalavahetusel matkarajal kolades ja sammhaaval kolletama hakkavaid kaskesid imetledes tundsin, et suvised maiustamised jäätise ja muu toredaga annavad veidi tunda. Kanarbiku vahele kükitades noppisime veidi pohlamarju. Mõnusad punased punsud. Isegi mu koer sööb neid, küll veidi pika hambaga. Muide, mustikad meeldivad talle rohkem. Aga koeraga kanarbikuväljal ja liivaluidetel joostes sain aru, et mõni ülekilo on ikka saabunud ja hing jääb veidi kinni. Mida siis teha. See sügisene aeg toob mulle meelde kooliaastad, millal ikka kartulimaal käidi. Nädalalõppudel vanaema juures. Tööpäevadel klassiga kolhoosi põllul. Kokkuvõttes sai muidugi nalja rohkem kui tööd tehtud, seetõttu on need käigud ka nii hästi meeles.

No igatahes on sügis köögivilja ja õunte aeg. Ja neid mõlemaid saab edukalt keha puhastamiseks kasutada. Mina seda hooti ikka teen. Puhastan keha. Enesetunne läheb kergemaks ja meel teravamaks. Ma ei räägi siin mingist dieedist ega paastust, aga sellisest mõistlikust söön veidi kergemalt, annan seedimisele puhkust variandist. Üks minu lemmikuid sellel ajal on minu punane kapsasupp (nota bene, see ei ole punase kapsa supp), kuhu siis peale kapsa lisandub neid asju, mida kodus on parasjagu võtta.

Loe edasi

Lõngarännakud

Minu esimesed põlvikud

Sel nädalavahetusel randunud uduga saabus ka minu talvine kudumisetuju. Eelmistel aastatel võttis minus võimust salliarmastus. See on mul sügav ja tähelepanuvääriv. Sellest kirjutan eraldi teine kord. Ent eelolevaks talveks otsustasin valida projekti, mis on mu peas tiksunud juba väga ammust saati. Põlvikud. Ja need pole mitte niisama põlvini ulatuvad villased sokid, vaid need on erilised põlvikud. Uduse Iirimaa saaremustriga põlvikud.

Loe edasi

Fotorännakud Raamaturännakud

Ilus raamat, ja valus

Rabarajad Nick Brandt Aafrika fotode raamat The Day May Break 2021

Süda hüppas rõõmust mul päeval, mis Stockholmi fotomuuseum Fotografiska Museet otsustas oma filiaali Tallinnasse teha. Sinnamaani käisin mitmel korral näitusi vaatamas Rootsi pealinnas. Ikka õhtul laevaga üle mere ja järgmine päev tagasi.

Rõõmu valmistab ka asukoha valik. Fotografiska maja Tallinnas on superhästi valitud. Stiilipunkte annan mina kohe 10 ja näituste väljapanekut on ju kiitnud ka välja pandud tööde fotograafid ise. 

Peale eilset kohtumist Nick Brandtiga mõtlesin, et näe, mul on kuus lemmikut fotograafi siin maailmas, neist kolmega olen tänu Tallinna Fotografiskale juba isiklikult kohtunud. Grrrreat!

 

Loe edasi

Lõngarännakud Sisustusrännakud

Kahe õe 7 venda

Novita lõngaga kootud pleed_fotograafid Mari ja Kati Rostfeldt

Eesti rahvatraditsioonidele mõeldes meenuvad ikka ammused fotod, kus naised istuvad, vardad käes. Mul meenub ka  kusagilt kuuldud ütlus, et vanasti ei istunud naised sugugi käed tulutult süles, vaid igat võimalikku hetke kasutati sokkide ja kinnaste kudumiseks või muu käsitöö tegemiseks.  Mul on tihti käsilolev kudumistöö või heegeldus kaasas. Noh, kui kusagil käin. Ema-isa juures, sõpradel külas ja nii. Vahel harva julgen isegi laiema seltskonna juurde mõne töö kaasa võtta. Ja siis ikka märkan, et on inimesi, kes piiluvad veidi kummaliselt. 

Loe edasi

Teatrirännakud

Põlvkondade kasvamine

Lapse portree_fotograafMariRostfeldt

See väike tüdruk alustas kümme aastat tagasi kooliteed. Kui täna jalutame linnas Draamateatri poole, siis hüüatab ta raamatupoe vitriinakendest möödudes: “Vot seda ma tahaksin küll lugeda!” Jään seisma. Hiigelsuure aknaklaasi taga lebab riiulil musta soliidse kaanega raamat. Loen: “Lehman Brothers”. Äkki see ei ole see näidend, julgen küsida. Äkki see raamat on midagi majandus- või pangandusajaloo sarnast? “Mis siis, ma tahaksin lugeda”, saan vastuseks. Nojah. Meil on tegelikult Draamateatris mängitavale “Lehman Brothers” etendusele juba piletid. Kooliaasta alguse kingitus, lähemegi kohe 1. septembri õhtul. Väga oodatud kingitus. Tüdruk on tegelikult seda juba näinud, mina lausa kaks korda. 

Lehman Brothers. Itaallasest autori kirjapandud lugu kolmest vennast otsimas Ameerika unistust. Suurepärane lugu sellest, kuidas unistust ellu viia ja kuidas see erinevate põlvede jooksul jälle kaotada. Lugu sellest, kuidas üks hoogsa lumepallina veerenud pangandusmaailm kokku kukub. 

Loe edasi

Toidurännakud

Suhkrujuttu

Elu tundub ikka põnevam, kui on võimalus avastada uusi tegevusi, käimata kohti ja senitundmatuid maitseid. Õnneks on maailm meie ees rohkem avatud kui kunagi varem, inimesed on varmad jagama nii oma kodukohti ja tegemisi kui kutsuma kodukööki head-paremat maitsma. Erinevusi märgates ja teisi kuulates võib teha mõnusaid avastusi. 

Viimaste aastate jooksul on kõige selle uue ja põneva kogemise juures hakanud kusagil kuklas tiksuma mõte tervislikest eluviisidest ja paremast enesetundest. Eks vanus teeb omad korrektuurid. Sõpradega koos märkame ikka, et talve jooksul kogutud üleliigsed kilod ei taha suve hakul enam sama kiirelt kaduda kui varem ning hea enesetunne sõltub aina rohkem hästi puhatud unetundidest ja kehalisest treenimisest. Ütlen kohe ausalt – mina treenimisest väga huvitatud ei ole. Pole kunagi olnud. Ent nüüd suvel Kuressaares linna renoveeritud, et mitte öelda lausa uhkelt särama löödud vanalinna tänavaid ja hoove ja nurgataguseid pidi huviga ringi kolades tegin 21 000 sammu nagu naksti ära. Liikumine peab minu jaoks olema haarav ja mitmekülgne. Samamoodi tunnen, et tervisliku toitumise juures tahan ikkagi lubada endale neid toite, mida alati kõige rohkem armastanud olen.

Loe edasi